HAAVARAVI SOOVITUSED

patsientidele ja pereliikmetele

Te ei ole oma kroonilise haavandi murega üksi. Maailmas on miljoneid inimesi, kes kannatavad lamatiste, jalahaavandite või diabeetiliste jalaprobleemide käes. Need erinevat liiki ja erineva päritoluga haavad nõuavad individuaalselt kohandatud ravivõtteid ja ravivahendeid. Kaasaegsele niiske haavaravi põhimõttele tuginev ravi on olnud märkimisväärselt tõhus ning näidanud, et isegi kroonilised haavad võivad paraneda.

Alljärgnevalt jagame teiega teavet ja nõuandeid, millest võib abi olla teie haava eest hoolitsemisel ja haava paranemisel.

Mis on kroonilised haavad?

MEIE NAHK

Katteelundina puutub nahk pidevalt kokku kahjulike keskkonnamõjudega. Vigastuse tekkides tuleb koekahjustus parandada võimalikult ruttu, et naha kaitsevõime taastuks. Tavaolukorras ja väiksemate haavade korral ei ole haava paranemine probleem ja naha kaitsevõime taastub kiiresti.

HAAVA PARANEMINE

Haava normaalne paranemine on keerukas ning mõnel patsiendil võib haava paranemine aeglustuda või pikale venida. Valdavalt sekkuvad haava paranemist aeglustavad tegurid või haigused haava paranemise üksikutesse faasidesse või kahjustavad paranemises osalevaid põhilisi rakutüüpe. Protsesside tavapärane järgnevus on häiritud ja vigastus paraneb aeglaselt või ei parane üldse. Tekkinud on krooniline haavand.

KROONILISED HAAVANDID

Kui haava tavapärast paranemisprotsessi mõjutab kaasuv haigus, võib isegi tühise vigastuse tagajärjel tekkida halvasti paranev (krooniline) haavand. Haavandi paranemise soodustamiseks on vaja kaasuv haigus diagnoosida ja seda ravida, et taastada normaalsed haava paranemise tingimused.

JALAHAAVAND

Sõna „jalahaavand“ osutab halvasti paranevale haavale jala sääreosas. Haavandi põhjuseks on arteriaalse verevarustuse ja/või venoosse äravoolu häirest tingitud kudede puudulik verevarustus. Ligikaudu 90% kõigist jalahaavanditest tekivad just mainitud põhjustel.

DIABEETILINE JALG (DIABEETILINE JALAHAAVAND)

Diabeetiline jalahaavand on diabeeti (diabetes mellitus) põdevate patsientide sage hilistüsistus. Diabeetilise jalahaavandi tekke risk suureneb, mida kauem haigus on kestnud (jalahaavand esineb 2-10% diabeetikuist). Oluline näitaja on veresuhkru kontrolli all hoidmine. Patsiendid, kel veresuhkru stabiilsena hoidmine ebaõnnestub, saavad tüsistused kiiremini. On kurb tõsiasi, et enamik jalalaba ja sääre amputatsioone tehakse diabeetikutele. Diabeetilise jala sündroomi ravi põhieesmärk on vältida jala amputeerimist.

LAMATISHAAVAND (LAMATIS)

Lamatishaavand on naha või selle all paiknevate kudede kahjustus, mis tekib survest põhjustatud verevarustuse häirest. Esmalt võib märgata kahjustatud piirkonna naha kerget punetust (esimene koekahjustuse tundemärk). Sügavamal asetsev kude hävib verevarustuse halvenemise tõttu. Kahjustada võivad saada naha erinevad kihid, lihased ja luukude. Eriti suure lamatisriskiga on ristluu-, kanna-, küünarnuki- ja abaluupiirkonnad.

Lamatishaavandeid on võimalik suurel määral ära hoida selliste ennetusmeetmetega nagu surve leevendamine, profülaktiline nahahooldus ja riskitegurite vähendamine.

Kui lamatishaav on tekkinud, tuleb koostada koordineeritud raviplaan paranemise soodustamiseks ja kõigi kahjustavate tegurite kõrvaldamiseks. Haava paranemise põhilised eeltingimused peavad olema täidetud. Nende hulka kuuluvad haava puhtana hoidmine, toimiv verevarustus ja patsiendi küllaldane toitmine nii kaloraaži kui toitainete aspektist koos piisava koguse joogiga. Viimane on sageli probleemiks eakate inimeste puhul (rusikareegel on, et patsient peaks saama ööpäevas vedelikku 40 ml kehakaalu kilogrammi kohta).

Haava paranemist mõjutavad tegurid

Eduka haavaravi aluseks on paranemist takistavate tegurite tuvastamine ja kõrvaldamine.

Kroonilise haavandi paranemist mõjutab mitte üksnes haavandi seisund (paiksed tegurid), vaid ka haige üldseisund (süsteemsed tegurid). Seetõttu tuleb haavaravile alati läheneda terviklikult.

Allpool on loetletud olulisemad põhjused, mis halvendavad haava paranemist.

Haavavalu

VALU ON SOOVIMATU KAASLANE

Krooniliste haavadega kaasneb sageli haavavalu, mida võivad veelgi suurendada haava puudutamine või temperatuurimuutused.

Tervikliku haavaravi eesmärgiks on hinnata teie individuaalset valutundlikkust ja leevendada seda nii, et valu muutuks talutavaks.

Valu aitavad kontrolli alla saada teie raviarsti soovitatud ja välja kirjutatud valuvaigistid.

Ka tõhus haavapuhastus aitab vältida haavainfektsiooni, millega käib kaasas harvem sidemevahetus, kus kasutatakse kaasaegseid haavasidemeid. Kõik need tegurid toetavad paremat elukvaliteeti ja enesetunnet.

Haava puhastamine / infektsiooni vältimine

AINULT PUHAS HAAV PARANEB

Puhas haavapõhi ja puhtad haavaservad on haava hea paranemise eeltingimus.

Seda aitab saavutada leebe kuid tõhus haava puhastamine igal sidemevahetusel. Haava pinnal ei tohiks tekkida kattu. Koorikute eemaldamiseks ja haava niiskena hoidmiseks võib kasutada haavageeli.

Need abinõud vähendavad infektsiooni tekke ja haavandi paranemise aeglustumise riski. Kui haavas tekib põletik (mille tunnused on punetus, turse, valu või palavik), siis pöörduge otsekohe arsti poole.

Haavasidemed / niiske haavaravi põhimõte

SOBIV KESKKOND HAAVA PARANEMISEKS

Pärast haava puhastamist asetatakse haavale „hüdroaktiivne“ side. Need on spetsiaalsed haavasidemed, mis hoiavad haava niiskena, soojana, puhtana ja kaitstuna. Sageli on nad läbipaistvad, mis teeb haava jälgimise lihtsamaks.

Kui haav hoitakse niiskena, püsivad rakud elus ja suudavad paremini liikuda. Enamik patsiente kinnitab, et valu annab järele ja paranemine toimub tunduvalt kiiremini. Haava kuivamine seevastu takistab paljudel juhtudel haavandi paranemist.

Haavaravi näpunäited ja nipid

MIDA PEAKSIN JÄLGIMA?

• Kontrollige regulaarselt oma jalgu ja kasutage peeglit, et vaadata ka jalatalla alla. Kui näete seal mingeid muutusi või haavu, pöörduge kohe arsti poole.
• Soetage endale mugavad jalatsid.
• Hoidke oma jalad alati kuivana.
• Hoidke oma diabeet (veresuhkur) ja vererõhk kontrolli all.

KUIDAS MA SAAN ENNAST AIDATA?

• Mõõtke regulaarselt oma veresuhkrut ja vererõhku.
• Teostage regulaarset jalahooldust.
• Jooge piisavalt vedelikku ja jälgige oma toitumist.

MIDA TULEKS VÄLTIDA?

• Kui teil on vereringehäired, püüdke lõpetada suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
• Vältige liigset pingutust, kuid püsige liikuvana.
• Vältige liigrasvaseid toite.

Kust saab abi?

TE EI OLE ÜKSI

Kindlasti on teil ja teie pereliikmetel palju küsimusi ning ehk leidsite siit juba mõnele neist vastused. Täiendava informatsiooni saamiseks pöörduge abi saamiseks oma perearsti poole või tulge vastuvõtule haavakliinikusse.

Soovime teile kiiret paranemist ja et oleksite ka tulevikus terve!

Haavakliinik pakub haavaravi nõustamisteenust arstidele, õdedele, patsientidele ja nende lähedastele.