Patsiendile

Mida teha põletushaava korral?

Põletus

Põletus on nahakahjustus, mille on põhjustanud kontakt intensiivse kuumuse, elektri või kemikaalidega. Põletuse raskus sõltub sellest, kui sügavalt on koed kahjustatud. Põletus võib olla pindmine epidermaalne (I aste), pindmine dermaalne (IIA aste) või sügav dermaalne (IIB ja III aste). Põletuse ravi sõltub selle raskusastmest.

  • I ja IIA astme termilisi põletusi võib ravida kodus.
  • Sügavamate põletuste korral (IIB ja III astme põletused, keemilised põletused, elektripõletused, peopesast suurema pinnaga põletused jne) tuleb pöörduda arsti poole.
  • Kui põletushaav on valutundetu, sügav ja mustjas, on tõenäoliselt tegu raske III-IV astme põletusega, mis vajab haiglaravi.
  • Kahtluse korral küsi alati nõu arstilt. Sügavate põletuste või keemiliste ja elektripõletuste puhul kutsu kiirabi!

I ja II astme põletuse esmaabi ja ravi

Alusta põletuspinna jahutamist jaheda (mitte külma) veega, jätkates seda 10−15 minuti jooksul, kuni valu on leevenenud. Kui käepärast on spetsiaalne põletusgeel, pole veega jahutada vaja. Sel juhul kata põletushaav kohe jahutava geeliga.

Põletushaava paranemine sõltub jahutamise kiirusest (esimesed sekundid ja minutid on määravad). Põletuskohale tekkinud villid tuleb avada. Pärast jahutamist kata põletushaav silikoonvõrguga või  silikooniga kaetud imava sidemega, et tagada loomulikku paranemist soodustav niiske keskkond.

Ära pane põletusele õlisid, salve, kreeme, aaloed, vaseliini, võid, hapukoort ega pantenooli.

Võta meiega ühendust

Helista meile

Kirjuta meile

Aadress

Sütiste Tervisekeskus
J. Sütiste tee 17/1 (3. korrus)
13419 Tallinn

N

Litsentsid

Ambulatoorsed üldkirurgiateenused
tegevusloa nr. L04647
Õe vastuvõtuteenus
tegevusloa nr. L04651

N

Andmekaitse

Andmekaitse kohta saab lugeda siit

Võta meiega ühendust

Meie partneriks on Dermtest, kelle keskkonnas saab enne vastuvõtule tulekut üles laadida pilte.